Get Úg ■etta?

Get Úg fari­ ˙t Ý eigin rekstur?

Ůetta er spurning sem margir eiga erfitt me­ a­ svara. HÚr ß sÝ­unni hefur veri­ teki­ saman efni sem Štti a­ hjßlpa ■Úr vi­ a­ svara ■essari spurningu og komast nŠr ßkv÷r­un. HÚr ß sÝ­unni er a­ finna eftirfarandi kafla:

• Sjßlfsmat
• Getur ■˙ reki­ eigi­ fyrirtŠki?
• LŠrdˇmur - mikilvŠgasti eiginleikinn
• Tala­u vi­ frumkv÷­la

Sjßlfsmat

Ert ■˙ efni Ý gˇ­an stjˇrnanda? Kanna­u mßli­ me­ sjßlfsmati.

Getur ■˙ reki­ eigi­ fyrirtŠki?

HÚr eru 10 punktar sem vert er a­ hafa Ý huga:

1. FyrirtŠkjarekstur er starf sem ■rˇast me­ ■Úr ľ ■˙ lŠrir miki­ Ý vinnunni.
2. Nřttu ■Úr ÷ll tŠkifŠri sem gefast til a­ auka vi­ ■ekkingu ■Ýna ß fyrirtŠkjarekstri ß­ur en ■˙ fer­ af sta­.
3. EftirvŠnting er lykil■ßttur ľ h˙n gerir manni kleift a­ nřta tŠkifŠri og taka ß vandamßlum.
4. Eftir ■vÝ sem reksturinn vex ver­ur stjˇrnunin flˇknari og krefst ■ß jafnvel utana­komandi a­sto­ar.
5. Ekki ver­leggja ˙t frß kostna­i einum saman ľ athuga­u hva­ a­rir taka fyrir s÷mu v÷ru e­a ■jˇnustu.
6. Nřttu ■Úr ÷­ruvÝsi marka­ssetningu ľ t.d. markpˇst og almannatengsl.
7. Hugsa­u vel um fyrstu vi­skiptavini ■Ýna ľ ■ß er lÝklegra a­ ■eir komi aftur.
8. Vertu viss um a­ fjßrmßlin sÚu Ý lagi ľ eftirlit me­ fjßrmßlum er mikilvŠgt eigi reksturinn a­ lifa af.
9. Huga­u a­ persˇnulegum hŠfileikum ■Ýnum, t.d. tÝmastjˇrnun og hvernig ■˙ tekst ß vi­ streitu. SlÝkir hŠfileikar ver­a meira vir­i ■egar fram Ý sŠkir.
10. Nřttu ■Úr tŠknina sem mest og best. Ef ■˙ kannt ekki ß t÷lvu lŠr­u ■a­ ■ß n˙na.

LŠrdˇmur ľ mikilvŠgasti eiginleikinn

═ byrjun lÝtur rekstur fyrirtŠkja ˙t fyrir a­ vera mj÷g flˇkinn. Upplřsingamagni­ sem ■˙ ■arft a­ hafa ß takteinum getur veri­ yfir■yrmandi og sÝ­an hafa hlutirnir tilhneigingu til a­ taka a­ra stefnu en ■˙ vŠntir. 

Og til a­ gera hlutina enn erfi­ari ■ß vir­ast ■eir sem hafa veri­ Ý s÷mu sporum ß undan ■Úr vera fullir af sjßlfstrausti og dugna­i. Ůa­ sem ■˙ mßtt ekki gleyma er a­ ■eir eru a­eins komnir lengra Ý sama ferli og ■˙ ert n˙ a­ hefja. Ůeir hafa ÷rugglega einhvern tÝmann haft heppnina me­ sÚr og hafa veri­ ˇ÷ruggir, lÝkt og ■˙ vi­ upphaf ■essa ferils. 

Ůa­ sem vir­ist vera sameiginlegt me­ frumkv÷­lum sem njˇta velgengni er hŠfileikinn til a­ lŠra -  og breg­ast vi­ og a­lagast a­stŠ­um eftir ■vÝ sem ■Šr breytast. ŮvÝ mß segja a­ fˇlki sem gengur vel, gangi vel vegna hŠfileika ■ess til a­ lŠra nřja hluti frekar en vegna ■ess sem ■a­ kann.

ŮvÝ snřst rekstur ekki um ■a­ sem ■˙ veist nÚ heldur um ■a­ sem ■˙ ■arft a­ vita. Rekstur snřst um a­ gera hlutina rÚtt. MikilvŠgt er a­ ■˙ hafir sřn ß ■a­ hvert ■˙ Štlar ■Úr me­ rekstrinum og hafir kraftinn til a­ framkvŠma til a­ nß ■eim markmi­um. 

Ůetta ■ř­ir a­ ■˙ ■arft a­ lŠra -  ß­ur en ■˙ hefst handa en fyrst og fremst lŠrir ■˙ af reynslunni. Ůa­ er mikilvŠgt a­ lŠra sem mest um rekstur ß­ur en ■˙ fer­ af sta­ en jafnframt hafa ■a­ Ý huga a­ ■˙ getur aldrei lŠrt allt. Ů˙ ■arft ■vÝ a­ taka st÷kki­.

Tala­u vi­ frumkv÷­la 

Ůegar ■˙ hyggur ß fyrirtŠkjarekstur getur ■a­ gefi­ ■Úr mikla innsřn a­ rŠ­a vi­ frumkv÷­la sem hafa ■egar sta­i­ Ý ■Ýnum sporum.  Reyndu a­ komast a­ ■vÝ hvert ■eir stefndu og hvernig ■eir nß­u ßrangri. SlÝkar upplřsingar geta gefi­ ■Úr miki­ og jafnvel haft ßhrif ß ■a­ hvernig ■˙ gerir hlutina. Haf­u ■a­ Ý huga a­ ■˙ fŠr­ meira ˙t ˙r samtalinu ef ■˙ undirbřr­ ■ig vel og spyr­ rÚttu spurninganna.

Undirb˙ningur 

1. stig
Haf­u samband vi­ a­ilann sem ■˙ Štlar a­ rŠ­a vi­ og finndu me­ honum fundartÝma. ┌tskřr­u hvers vegna ■˙ vilt hitta hann og hversu langan tÝma ■˙ telur a­ ■i­ ■urfi­. 

2. stig
Finndu tilteknar spurningar sem ■˙ vilt fß sv÷r vi­ og ■au svi­ sem ■ig vantar upplřsingar um. Blanda­u saman beinum og ˇbeinum spurningum og vertu vi­b˙in ■vÝ a­ ■˙ fßir upplřsingar sem ■˙ hefur ekki sÚ­ fyrir. 

3. stig
Reyndu a­ stjˇrna umrŠ­unum ■annig a­ ■˙ fßir ■Šr upplřsingar sem ■˙ ■arfnast. Gott getur veri­ a­ hljˇ­rita samtali­ ef vi­mŠlandi ■inn er sßttur vi­ ■a­. Mundu ■ˇ a­ ■˙ lŠrir meira ef ■˙ hlustar vel.

DŠmi um spurningar:

1. Hva­ getur ■˙ sagt mÚr um ■ig ß­ur en ■˙ hˇfst rekstur? 

• Voru foreldrar ■Ýnir, Šttingjar e­a vinir frumkv÷­lar? Hver var reynsla ■eirra? 
• ┴ttir ■˙ ■Úr a­rar fyrirmyndir? 
• Hversu miki­ haf­i menntun ■Ýn a­ segja? Hvernig kom h˙n a­ gˇ­um notum, ■.e. ef h˙n ger­i ■a­? 
• Hver var fyrri starfsreynsla ■Ýn?  Hva­a reynsla kom a­ bestum notum? 
• Haf­ir ■˙ einhverja reynslu af s÷lu e­a marka­smßlum ß­ur en ■˙ byrja­ir? Hversu mikilvŠgt telur ■˙ ■a­ vera?

2. Hvernig hˇfst ■˙ rekstur? 

• Hvernig komstu auga ß tŠkifŠri­? Hvernig var­stu ■ess var? 
• Hver voru markmi­ ■Ýn? Hva­a kr÷fur ger­ir ■˙ um lÝfsstÝl e­a a­rar persˇnulegar ■arfir? Hvernig fˇr ■etta saman? 
• Hvernig fˇrstu a­ ■vÝ a­ meta tŠkifŠri­? Hva­a ■Šttir leiddu helst til velgengni og hvernig greindir ■˙ ■ß? 
• Hva­ telur ■˙ a­ sÚu helstu styrkleikar ■Ýnir (og veikleikar)? 
• Hver er styrkur (og veikleiki) rekstrar ■Ýns? 
• Hva­ um samkeppnina? Og marka­inn? 
• Hvernig ߊtlanir ger­ir ■˙? Hvernig fjßrmagna­ir ■˙ fyrirtŠki­? 
• Haf­ir ■˙ vi­skiptaߊtlun Ý byrjun? 
• Hversu langur tÝmi lei­ frß ■vÝ a­ ■˙ fÚkkst hugmyndina og ■anga­ til a­ reksturinn leit dagsins ljˇs?
• Hversu mikla vinnu lag­ir ■˙ ß ■ig Ý byrjun? 
• Hver var besta stundin (og s˙ versta) Ý rekstrinum?

3. Hvernig komstu rekstrinum af sta­? 

• Hversu mikla fjßrmuni ■urfti Ý byrjun til a­ koma rekstrinum af sta­?
• Hversu langan tÝma tˇk a­ nß jßkvŠ­u sjˇ­sstreymi og n˙llpunkti Ý s÷lu?
• Ef ■˙ haf­ir ekki nŠga fjßrmuni Ý byrjun, hvernig fˇrstu ■ß a­ ■vÝ a­ stofna fyrirtŠki­ me­ minni tilkostna­i?
• Hva­ getur ■˙ sagt mÚr um pressuna og tÝmamˇt fyrstu dagana? Hvernig hÚlstu ■Úr ß floti? Hvernig brßst fj÷lskylda ■Ýn vi­?
• Hversu mikla utana­komandi hjßlp fÚkkstu Ý byrjun? Hva­a rß­gjafa nota­ir ■˙? L÷gfrŠ­ingar? Endursko­endur? Bankar? Opinberi geirinn?
• Hvernig mynda­ir ■˙ tengslanet ■itt me­ ■essum a­ilum?
• Hversu miki­ haf­i utana­komandi rß­gj÷f a­ segja?

4. Ůegar ■˙ varst kominn af sta­

• Hver voru stŠrstu vandamßlin eftir a­ fyrirtŠki­ tˇk a­ vaxa?
• Ůegar ■˙ finnur ■Úr samstarfsa­ila, rß­gjafa e­a stjˇrnendur, hva­a eiginleikum leitar ■˙ eftir?
• Eru einhverjir eiginleikar sem ber a­ for­ast hjß me­eigendum og rß­gj÷fum?
• Er reksturinn or­inn fyrirsjßanlegri en ß­ur?
• Notar ■˙ jafnmikinn tÝma Ý reksturinn og ß­ur e­a hefur ■a­ breyst?
• Hver eru framtÝ­arßform ■Ýn?
• Hafa markmi­ ■Ýn breyst me­ ßrunum? Hefur ■˙ nß­ ■eim?
• Hva­a lŠrdˇm hefur ■˙ dregi­ af ßrangri ■Ýnum og mist÷kum?

5. Spurningar a­ lokum

• Hva­ ßlÝtur ■˙ ■Ýna helstu kosti ľ ■ß sem komu ■Úr ■anga­ sem ■˙ hefur nß­?
• Ůegar ■˙ lÝtur um ÷xl, hva­a ■Šttir, hŠfileikar og ■ekking telur ■˙ a­ hafi nřst ■Úr best vi­ a­ koma fyrirtŠkinu ß legg og gera ■a­ a­ ■vÝ sem ■a­ er n˙? Hvers ■arfnast ■˙ nŠstu fimm ßrin? Er m÷gulegt a­ lŠra eitthva­ af ■essu ÷­ruvÝsi en me­ reynslunni?
• Margir telja a­ ■vÝ fylgi mikil streita a­ vera Ý eigin rekstri ľ hver er ■Ýn reynsla?
• Hva­a ■Šttir ■ykja ■Úr skemmtilegastir og mest gefandi sem eigin atvinnurekandi?
• Hverjir Šttu helst a­ fara ˙t Ý eigin rekstur a­ ■Ýnu ßliti? Og hverjir ekki?
• Hva­a rß­ gefur ■˙ ■eim sem eru a­ stÝga sÝn fyrstu skref? Hva­ myndir ■˙ segja a­ vŠru ■rjßr mikilvŠgustu lexÝurnar sem ■˙ hefur lŠrt?
• Getur ■˙ bent mÚr ß einhverja fleiri frumkv÷­la til a­ rŠ­a vi­?

Legg­u mat ß ■a­ sem ■˙ hefur lŠrt a­ vi­talinu loknu. Skrifa­u ni­ur ■Šr upplřsingar sem ■˙ telur a­ geti gagnast ■Úr sÝ­ar. Einnig er gott a­ skrifa hjß sÚr hvers ■˙ sakna­ir Ý vi­talinu.